C. Kala "Ebaõnnestunud"- kas täielik jama või midagi enamat?

Esmapilgul tundub raamatu kirjeldus kutsuv, kuid peatoimetaja kirjeldus autorist ja sisust muutis mind kahlustavaks. Raamat täis roppuseid ja vägivalda ei kuulu tavaliselt minu lugemise hulka.
Raamatut lugema hakates muutusin ma veel kahtlevamaks, sest tõesti lendasid roppused igasse ilmakaarde ning tegevus ei tundunud viivat kuhugi. Raamatust jäi mulle silma naeruväärselt jõle lause, mis tekitas minu tutvusringkonnas palju elevust.
Hetkel olen jõudnud 104 leheküljele ning alguse soov raamat pooleli jätta on kadunud. Siiani ei ole raamat hiilanud sügava sisuga, kuid ülepoole on jäänud lugeda.
Minu hinnangul oleks raamatu kirjastiil väärt hiilgavaid punkte, kui välja jätta kõik mõttetult mahlased sõnad. Mulle meeldivad väga autori võrdlused ja maailmavaated.

Miks minust ei saa linlast

* Ma vihkan poode, kus on liiga palju inimesi. Pikad järjekorrad ja trügimine muudab mind närviliseks.
*Ma vihkan parke ja ülekäiguradasid, kus tunglevad inimesed eri suundades tegemata välja teistest.
*Mulle ei meeldi pikad reguleerimata ülekäigurajad.

Asjad, mis panid mind täna naeratama:

*Avastamine, et väga heas laulust on teine varjant, kus lööb kaasa ka minu lemmiklaulja.
*Tõdemine poolel teel bussile, et mul ei ole sokke jalas ja mulle meeldib see.
*Noormees, kes hüppas üle tõkkepuu.
  * Mõte, et ma kirjutan temast siia.
*Avastamine, et ma saan autos oma olemise väga hubaseks teha, kuulates parimat muusikat piisavalt kõvasti.