Rebaste ristimine: 3. päev

Täna võtsime rahulikumalt. Hommikul seisime välisukse ees reas ja teretasime kõiki. Üks Jumal tahtis, et me teeks kükke, kuid nähes meie nägusid ja kaebusi valutavate lihaste üle ei nõudnud ta seda enam. Õues ei teinud me eriti midagi, sest väljas oli päris külm, muru kattis härmatis. Retsiad ütlesid, et täna me ei söö ega joo eriti midagi.
Sees sain ma kätte oma uue riietuse. Kollase poolkleidi moodi särgi, millele oli kirjutatud palju juttu peale: Rebane on targem, kui öökull. Rebane on tugevam, kui karu. Kõhupeale kleebiti mulle äratuskell, mis hakkas kunstiajaloos helisema, sest üks asi oli paigast ära läinud.
Sees tegime üle üksteise rullimist taas. Enne seda kleebiti rebased kahe haaval kokku ja tegime ajalehe tantsu. Mina oma paarilisega tegime ajalehe ise katki, sest see tüütas ära. Mängust välja kukkumise pärast saime sidruniviilu.

Järgmine vahetund pandi meid kambakesi laulma, mis muutus lõpuks lõbusaks. Retsiad ise olid vist arvestanud, et see ei meeldi meile, sest teine kamp pidi sama aeg tantsima, kui üks kamp laulis. Lõpuks laulsime ikkagi kõik koos, sest minu kamp ei suutnud teha piisavalt kõva häält.
Jällegi järgmisel vahetunnil tõid retsiad välja kilekoti sidruni tükkidega. Kõige pealt andi igale ühele üks sidrun aga otsustati teha võistlus, kes sööb kõige rohkem. Koti sisu kadus kui võluväel ja retsiad olid imestanud, et me seda nii heameelega sööme. Peale sidruni söömist läksime üksteise kõrvale kätekõverduse asendisse ja hakkasime läbi ronima, ajapikku pidi langema põranda ja inimese vahe madalamaks. See tegi läbi ronimise veelgi raskemaks. Mina õnneks läbisin tee, kui kõrgus oli veel enam-vähem.

Eelviimase tunni ajal tulid meie klassi minu Jumalad ja mu pinginaabri Jumal ning tõid klassile suupiste. Kõik arvasid, et see jube halb aga lõppes sellega, et paljud k.a mina võtsime ühe veel. See koosnes : leib, oliiv, mahe sinep ja mõnel ka jalapeno.
Juuksed saavutasid mul ka täna sinise värvi, peaks kaaluma neid jäädavalt siniseks värvimist. Sinine pidi mulle rohkem sobima, kui roosa.

Rebaste ristimine: 2. päev

Teine päev algas väikese lihasvaluga jalgades. Staadionil saime kell 7.40 kokku. Soojenduseks tegime ühe ringi. Jõime mingit löga. Pärast pidime kukerpalle tehes staadioni ühest otsast teise minema. Muru oli taas märg ning pea hakkas julmalt ringi käima.

Teisel vahetunnil olime saalis. Meid aeti ritta ning muudeti väimust. Paljudele pandi keeli ning värvi juustesse, mul oli aga olemas parukas tänu millele ei tehtud minu juustega midagi. Reas olles pidime andma suuga mängukaarti edasi, nii et see maha ei kukuks. See osutus päris raskeks. Teine mäng oli võistkondlik. Pidime lusika peal munaga käima alumisel korrusel ning tagasi. Kõik ei jõudnud seda teha, kaasa arvatud mina.

Järgmine vahetund pidime koridoris reas olema. Seal saime maitsvaid jooke: 1) piim, sool, tsilli ja muud asjad, mida me ei tuvastanud 2) midagi koos mustikaga. Lusikaga anti ka eriline suupiste: jalapeno pipar, oliiv ning pekk
Meil seoti käed kinni(tervel real) nii et üks käsi oli enda jalge vahelt läbi ja teine eesoleva inimese jalge vahelt ning siis hakkasime tagant poolt käed harkis jalgade vahelt läbi liikuma, mis oli päris keeruline.

Kus lasti meid üle erinevate vedelikudega. Meeste lõhnaõlidega ja minu arust õllega, kuid väideti, et tegemist on kaljaga. Sõime õnnelikult sibulat. Siis tegime jälle kala võistlust, mis mulle ei meeldi. Pärast seoti paljud jalgupidi kinni ja mõnele pandi käe külge kala. Mina õnneks pääsesin sellest.
Loomulikult oli palju naljakaid kostüüme ka.

Rebaste ristimine: 1. päev

Täna esmaspäeval algas hommik palju lubavalt. Käes oli rebaste retsimise esimene päev. Hommikul pidime kella 8-ks kooli ilmuma, kuigi meil oli esimene tund muidu vaba. Meie klass otsustas panna selga valged värvimiskostüümid. "Jumalad" käskisid meil teha mitu staadioni ringi ning palju kükke ja veel joosta. Jooksmist oli liiga palju. Meile orjadele=rebastele joodeti ka erinevaid jooke sisse, midagi hapukurgi veega, täpset sisaldust ma ei tea, kuid maitse oli vastik. Teine jook oli tomatimahl koos ühe küüslaugu küünega pitsis, see maitses juba paremalt. Meil käsiti maha heita ning teha kõhulihaseid, muru oli märg ning porine. Pidime veel üle üksteise roomama.
Olime koolitunnis ning peale seda taas õue-jooks ja muud taolised asjad. Siis aga hakati teatevõistlusi tegema. Esimene oli, et pidid jooksma ning pulgaga keerutama kolm ringi, jooks hularõngani ning läbi pugemine ja jooks lõppu. Teine võistlus oli aga juba palju vastikum. Me pidime suus kandma edasi toorest räime. Viimastel inimestel oli eriti vastik, sest soolikad hakkasid välja voolama. Mina muidugi pidin kaks korda millegi pärast tegema.
Peale seda tõid mu Jumalad mulle minu riided, nendeks olid ühed vanad ruudulised püksid, roosade lühikeste lokkidega parukas (millele sobisid minu ema tehtud rebasekõrvad nagu valatult) ning ämber, milles pidime kooliasju vedama.
Järgmisel pikal vahetunnil pidime saali kogunema. Seal pidime jälle maas lamama ning hakkasime üksteisele senti edasi andma ilma käte abita. Minule kukkus sent rande peale ja see tegi minu ülessande lihtsamaks, kes ei saanud hakkama pidi tegema kükke. Võistkonna mänguks oli porgandi söömine, mis oli pandud jalgade vahele. Peale võistlusi soditi meie näod täiesti ära.
Söögivahetunnil pidime me sööma püsti. Minul oli kodust kaasa võetud saiakesed, seega polnud see suur probleem, kuid makaroone oli püsti ebamugav kindlasti seista. Seal sain ka omale kirja selja peale : "Slave of the week".
Meil olid ka nõuded mida pidime täitma terve päeva(kogu nädala): 1) Jumala ees pidime käed palumis asendisse panema ning niksu tegema. 2) kuuldes sõna EIKO, pidime tegema tantsuliigutust Seda liigutust tehakse 2:14 http://www.youtube.com/watch?v=wyx6JDQCslE&ob=av3e,võib vaid ette kujutada, kui tüütuks muutus sõna eiko, kui seda öeldi poole jooksu peal või huvijuht läbi kõlarite poole tunni peal, kui me tööd tegime. Tähelepanu, tähelepanu huvijuht teatab, eiko!