Täna esmaspäeval algas hommik palju lubavalt. Käes oli rebaste retsimise esimene päev. Hommikul pidime kella 8-ks kooli ilmuma, kuigi meil oli esimene tund muidu vaba. Meie klass otsustas panna selga valged värvimiskostüümid. "Jumalad" käskisid meil teha mitu staadioni ringi ning palju kükke ja veel joosta. Jooksmist oli liiga palju. Meile orjadele=rebastele joodeti ka erinevaid jooke sisse, midagi hapukurgi veega, täpset sisaldust ma ei tea, kuid maitse oli vastik. Teine jook oli tomatimahl koos ühe küüslaugu küünega pitsis, see maitses juba paremalt. Meil käsiti maha heita ning teha kõhulihaseid, muru oli märg ning porine. Pidime veel üle üksteise roomama.
Olime koolitunnis ning peale seda taas õue-jooks ja muud taolised asjad. Siis aga hakati teatevõistlusi tegema. Esimene oli, et pidid jooksma ning pulgaga keerutama kolm ringi, jooks hularõngani ning läbi pugemine ja jooks lõppu. Teine võistlus oli aga juba palju vastikum. Me pidime suus kandma edasi toorest räime. Viimastel inimestel oli eriti vastik, sest soolikad hakkasid välja voolama. Mina muidugi pidin kaks korda millegi pärast tegema.
Peale seda tõid mu Jumalad mulle minu riided, nendeks olid ühed vanad ruudulised püksid, roosade lühikeste lokkidega parukas (millele sobisid minu ema tehtud rebasekõrvad nagu valatult) ning ämber, milles pidime kooliasju vedama.
Järgmisel pikal vahetunnil pidime saali kogunema. Seal pidime jälle maas lamama ning hakkasime üksteisele senti edasi andma ilma käte abita. Minule kukkus sent rande peale ja see tegi minu ülessande lihtsamaks, kes ei saanud hakkama pidi tegema kükke. Võistkonna mänguks oli porgandi söömine, mis oli pandud jalgade vahele. Peale võistlusi soditi meie näod täiesti ära.
Söögivahetunnil pidime me sööma püsti. Minul oli kodust kaasa võetud saiakesed, seega polnud see suur probleem, kuid makaroone oli püsti ebamugav kindlasti seista. Seal sain ka omale kirja selja peale : "Slave of the week".
Meil olid ka nõuded mida pidime täitma terve päeva(kogu nädala): 1) Jumala ees pidime käed palumis asendisse panema ning niksu tegema. 2) kuuldes sõna EIKO, pidime tegema tantsuliigutust Seda liigutust tehakse 2:14 http://www.youtube.com/watch?v=wyx6JDQCslE&ob=av3e,võib vaid ette kujutada, kui tüütuks muutus sõna eiko, kui seda öeldi poole jooksu peal või huvijuht läbi kõlarite poole tunni peal, kui me tööd tegime. Tähelepanu, tähelepanu huvijuht teatab, eiko!
No comments:
Post a Comment